Futurismi mõju ühiskonnale.

Futurismis pandi väga palju rõhku tehnika poolele. Sellele kunstivoolule on omane teistest erinev tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. 

Futuristid eitasid kogu senist kirjanduskunsti samal ajal ülistades vaid tugevat inimest. Ülistati urbaniseerumist, mis tähendab s.t katedraalide asemele peaks ehitama tehaseid ning looma nn "vabrikulinnasid."

Püüdsid ärritada väikekodanlust nii riietuses, tekstides kui ka käitumises. Futuristidest said alguse epateerivad avalikud esinemised.

Koostasid: Olga Manuilovitš, Maarja Lipp, Ron Erik Uusjärv

Kasutatud materjal:
http://kunstiajalugu.wiki-site.com/index.php/Futurism
http://www.slideshare.net/margitarusoo/futurism-dadaism-srrealism

Sürrealism

Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Liikumise eesotsa asus kirjanik ja kriitik André Breton, kes andis välja sürrealistliku manifesti. Breton ja tema ümber koondunud kirjanikud ning kunstnikud lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüüsi alastest uurimustest allasurutud alateadvusest. Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise tähendusega.

Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist.

Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks  üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. Selle suuna peamiseks esindajaks oli Joan Miró.

Rohkem levinud oli aga teine suund, veristlik suund, milles esinesid eriti realistlikul moel unenägudest ning hallutsinatsioonidest pärit nägemused. Neid nimetatakse nö nihestatud maailmateks. Kõige kuulsamaks sürrealistiks on Salvador Dali, kuid figureerivateks kunstnikeks olid ka René Magritte ja Max Ernst.

André Breton - "All things flow"

Joan Miró - "Woman and Dog in Front of the Moon" 

Salvador Dali - "Passionate woman"

Kasutatud kirjandus:
http://kunstiabi.weebly.com/suumlrrealism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism
http://www.slideshare.net/anelit/srrealism-7457877

Maarja

Abstraktsionism

Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktne kunst ei püüagi kujutada midagi meid ümbritsevas maailmas olemasolevat, vaid on täiesti omaette nähtus. Võib õelda, et see on kunst kunsti pärast.

Edaspidi arenes abstraktsionism põhililselt kolmes suunas:

Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja  kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. 

Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism. Pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile.

Kolmas e. äärmuslik suund. Pildi moodustavad ebamäärased värvilaigud, mis on sageli paksult pildipinnal, jõulised pintslitõmbed, värvinired. 

Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kandinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevitš, Piet Mondrian).

Vassili Kandinsky "Pealkirjata"

Piet Mordrian - "Broadway Boogie-Woogie"

Kasutatud kirjandus:

http://kunstiabi.weebly.com/abstraktsionism.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism

Autor:

Ron Erik Uusjärv

Kubism

KUBISM

1907-1925 aastal selle stiili alusepanijaks sai Hispaania päritoluga  Pablo Picasso oma suuremõõtmelise maaliga "Avignoni neiud".

Kui Picasso seda oma sõpradele näitas, oli  nende reaktsioon lausa negatiivne, nii et kunstnik ei pannud seda teost peaaegu kümme aastat näitusele.

Praegu  peetakse aga seda maali 20.saj. kunsti pöördepunktiks ja üheks moodsa kunsti tähtteoseks.
Pablo Picasso ideede jagajaks ja  kubismi edasiarendajaks sai prantslane Georges Braque.Kubistid taandasid esemed  lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama.
Tundub, et nad on  looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud  ja  siis uuesti pildile  kokku pannud.

Lisaks võib inimene  või ese olla maalil  korraga otse- ja külgvaates.

Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates toonides.

Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused.
Maaliti portreesid, natüürmorte, maju.

Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud.
Kubistide sellise loomingu inspireerijaks oli Paul Cèzanne, kes püüdis oma kunstis nähtavaid esemeid lähendada geomeeetrilistele kujunditele ja maalis pildile esemeid korraga mitme nurga alt vaadatuna.

 Samuti saadi inspiratsiooni neegriskulptuuridest, mis Pariisis just siis väga huvipakkuvad olid.

Aastast 1909 aasast arendasid Picasso ja Braque välja nn. analüütilise kubismi, kus motiivi osad olid veelgi väiksemateks osadeks lahutatud, nii et vaid vaevu võis aimata, mis pildil on kujutatud. Meeleolu edasiandmiseks kasutati tumedaid värvitoone.
1912. a.võib pidada sünteetilise kubismi alguseks.
Nüüd maaliti pildile suuremad , abstraktsed kujundid ja säravamad värvilaigud.

Siis lisati mingi väike detail, mille järgi sai maalitud eset ära tunda.

Hiljem läksid kubistid veelgi kaugemale uute väljendusvahendite otsinguil ja hakkasid oma piltidele kleepima ajalehe väljalõikeid, kangatükke, tapeeti ja muud. Sellisel moel loodud pilti nim. kollaažiks.

Kunstnikud:

• Pablo Picasso;
• Georges Braque.

Maalid:

• "Vana kitarrist" Pablo Picasso;
• "Kaardimängija" Pablo Picasso;
• "Puuviljalaud" Georges Braque.

Kasutatud kirjandus:

http://kunstiabi.weebly.com/kubism.html

http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/kubism-presentation

http://et.wikipedia.org/wiki/Kubism

Olga

Dada

Dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides.

Dadaistide põhiline eesmärk oli šokeerimine. Näiteks esitati publikule seosetuid luuletusi või kallati neid solvangutega üle. 

Dada kunstnike meelest polnud enam mingit põhjust luua kaunist kunsti  õilsatest materjalidest. Üks kuulsaimatest dadistidest oli Hans Arp. Ta kirjutas manifeste, viljeles kubismi ja  kollaaźi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. Ta pööras tähelepanu juhuslikkusele. Nimelt rebis ta värvilised paberid tükkideks ja lasi need põrandale asetatud paberile langeda. Jäi üle need ainult sellele kleepida. Arp nimetas seda juhuse tahteks.

Marchel Duchampi peetakse üheks 20. saj. olulisemaks kunstnikuks.

Trepist alla tuleva akti puhul laenas Duchamp futuristide võtet liikumist edasi anda ja jagas pinna kubistide kombel osadeks. Pilt mõjub kui paroodia nendele vooludele.  Mona Lisa puhul joonistas ta lihtsalt reprole vuntsid ja habeme ette, mis tundub paljudele kindlasti kunsti rüvetamisena.

Pärast sõja lõppu suundusid palju dadaistid Pariisi ja liitusid seal tegutsevate sürrealistidega.

Kuigi dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks, oli selle tohutu mõju edaspidisele kunstile. See nähtus avardas kunsti piire, mis tähendab, et kunstiks võis hakata pidama mitte ainult kunstniku oskusliku käe all valminud taiest vaid ka midagi, mida kunstnik ise kunstiks nimetab.

Hans Arp - "According to the Laws of Chance" 1933

Marcel Duchamp - "L.H.O.O.Q" 

Kasutatud kirjandus:
http://kunstiabi.weebly.com/dadaism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism

Maarja

Naivism

Naivism tekkis kunstivooluna 19.sajandi lõpus. Primitivistlik maalikunstisuund, mis taotleb vahenditut lapselikku detailirohkust. Ei järgita perspektiivi-, anatoomia-, kompositsiooni- jm nõudeid. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust.

Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse jatraditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kusareneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst.Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaettekunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimalikureaalsusena.

Naivistid olid nn "pühapäevamaalijad", kes maalisid vaid enda lõbuks (kujutasid asju oma isiklikust elustega ega tunnetanud sealjuures oma võimete piire.)

Kuulsaimad naivistid:

Ivan Generalic - horvaatia naivist. 

Niko Pirosmanašvili - gruusia naivist.

Henri Rousseau - prantsuse naivist.

Paul Kondas - kuulsaim eestlasest naivist.

Ivan Generalic "Talveöö"

Paul Kondas "Maasikasööjad"

Kasutatud kirjandus:

http://www.kondas.ee/?page_id=178

http://www.slideshare.net/jpg12b/naivism

Koostanud:

Ron Erik Uusjärv

Futurism

FUTURISM

1909-1915 aastal kui Prantsusmaal lõi laineid kubism, siis samaaegselt tekkis Itaalias uus kunstivool -futurism.Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi  (futuro-tulevik).Huvitav on see, et futurism kui nähtus  tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel.Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida  
futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis.Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki, samas piirjooni hägustades, nii et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi.Need pildid on rohkem abstraktsemad.Mõned futuristid saavutasid liikumise tunde vaid erksate värvide ja kompositsiooni abil.

Kunstnikud:

• Giacomo Balla (1871-1958);
• Umbero Boccioni (1882-1916).

Maalid:

• "Koer keti otsas" Giacomo Balla
• "Tänava valgus" Giacomo Balla
• "Jalgpallimängija dünamism" Umberto Boccioni
• "Tänavamüra tungib tuppa" Umberto Boccioni

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism

http://kunstiabi.weebly.com/futurism.html

Olga

Ekspressionism

Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga.

Ekspressioon – väljendus; ekspressiivne - väljendusrikas

Foovidega samaaegselt loodi Saksamaal Dresdenis rühmitus "Die Brücke" (Sild) , mille noori kunstnikke  hakati ekspressionistideks nimetama.

Ka foovid olid   väljenduskunstnikud, aga ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus.Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.

Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (1919–1921).

Kuulsamateks ekspressionismi kunstnikeks peetakse Otto Dixi, Max Beckmanni, Lucian Freudi, Emil Noldet, Egon Schielet jpt.

"Perekond" - Egon Schiele

"Down and out in Berlin" - Otto Dix

Kasutatud kirjandus:
http://kunstiabi.weebly.com/ekspressionism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism

Maarja/Ron Erik/Olga

Fovism

Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp. 1901.a. toimus Pariisis esimene van Goghi mälestusnäitus. Tema maalide erksad värvid inspireerisid rühma noori prantsuse kunstnikke. 1905.a. tulid nad näitusel Sügissalongis välja töödega, mis lausa karjusid vastu oma värvierksuses, maalimislaad oli raevukas ja talitsematu. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate  erinevas suuruses laikudena. Kuna sellised maalid mõjusid suisa metsikutena, hakati neid foovideks kutsuma. (pr.keeles les fauves  - metsloomad, metsalised). Kuulsamad foovid lisaks Henri Matissele olid ka Raoul Dufy, Albert Marquet, Maurice de Vlamnick, Andre Derain ja Georges Baque. 

“ Portrait of Madame Matisse“  - Henri Matisse

"The Grid" - Raoul Dufy

Kasutatud kirjandus:
http://kunstiabi.weebly.com/fovism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Fovism

Maarja/Ron Erik

Sissejuhatus

Meie oleme Kiviõli I Keskkooli 12. klassi õpilased Olga, Maarja ja Ron Erik. Siin blogis hakkame me kunstiajaloo tunni raames kirjutama mitmete modernistlike kunstivoolude kohta. Lugemine saab olema kindlasti huvitav, kuna toome välja ka märkimisväärsemad teosed koos pildimaterjali ning täiendavate seletustega.
Loodame, et Teile hakkab meie blogi väga meelepärane olema. Ootame ka tagasisidet :)

Tervitades,
Maarja Lipp
Olga Manuilovitš
Ron Erik Uusjärv.