Dada

Dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides.

Dadaistide põhiline eesmärk oli šokeerimine. Näiteks esitati publikule seosetuid luuletusi või kallati neid solvangutega üle. 

Dada kunstnike meelest polnud enam mingit põhjust luua kaunist kunsti  õilsatest materjalidest. Üks kuulsaimatest dadistidest oli Hans Arp. Ta kirjutas manifeste, viljeles kubismi ja  kollaaźi, samuti valmisid tema esimesed puureljeefid. Ta pööras tähelepanu juhuslikkusele. Nimelt rebis ta värvilised paberid tükkideks ja lasi need põrandale asetatud paberile langeda. Jäi üle need ainult sellele kleepida. Arp nimetas seda juhuse tahteks.

Marchel Duchampi peetakse üheks 20. saj. olulisemaks kunstnikuks.

Trepist alla tuleva akti puhul laenas Duchamp futuristide võtet liikumist edasi anda ja jagas pinna kubistide kombel osadeks. Pilt mõjub kui paroodia nendele vooludele.  Mona Lisa puhul joonistas ta lihtsalt reprole vuntsid ja habeme ette, mis tundub paljudele kindlasti kunsti rüvetamisena.

Pärast sõja lõppu suundusid palju dadaistid Pariisi ja liitusid seal tegutsevate sürrealistidega.

Kuigi dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks, oli selle tohutu mõju edaspidisele kunstile. See nähtus avardas kunsti piire, mis tähendab, et kunstiks võis hakata pidama mitte ainult kunstniku oskusliku käe all valminud taiest vaid ka midagi, mida kunstnik ise kunstiks nimetab.

Hans Arp - "According to the Laws of Chance" 1933

Marcel Duchamp - "L.H.O.O.Q" 

Kasutatud kirjandus:
http://kunstiabi.weebly.com/dadaism.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism

Maarja